Epoksiharpak reageerib härbivainekaga, mis viib epoksiharpaku polümeeride moodustumiseni. Härbimisprotsessi ajal toimub ristseostamine, mis muudab materjali vedelikuks alammeninglikuks ja seejärel tihedaks kiujutatuks. See protsess annab materjalile tema unikaalsed omadused. Kõigi teiste polümeeride nagu ongi epoksiharpakupoliümerid erilised mehaanilised omadused, sealhulgas pingestus-, press- ja lõigetugevus. Keemiliselt võtavad need ka vastu kõige paremad keemilised vastupidamisega, sest nad suudavad kannatada raskeid keemikaale, dissolvente ja keskkonnategureid. Need polümeerid näitavad ka elektrilist vastupidamust ning seetõttu võivad neid kasutada elektrikas ja elektroonikaseadmetes. Nende materjalide pärast on suur nõudlus ja neid kasutatakse laagrimaterjalina, lihimena ja komposiidides, sest nende püsivuse tõttu ja epoksiharpakupoliümeri mitmefunktsionaalsuse tõttu võib seda rakendada ka kosmossektorites.